Mis primerit sa kasutad? Kas sa segad erinevaid brände? Kopeerin siia väljavõtte SALON-AKADEEMIA õpikust:
Varem teati primer’it justkui akrüültehnoloogia ja bonder’it kui geelitehnoloogia kinnitusvahendit. Hiljem tuli turule ka happevaba primer, mis on oma olemuselt sarnane bonder’ile ehk rahvakeeli justkui kahepoolne teip. Läbi aegade on primer saanud huvitaval kombel üldlevinud nimeks kõikidele kinnitusvahenditele, kuigi tegelikkuses on ta metakrülaathape, mis annab talle teistest eristuva spetsiifilise lõhna. Lisaks on sel kõrge happesisaldus, mis võib nahka läbivalt söövitada.
Küünetehnikud kipuvad kasutama mitut kinnitusvahendit ühe teenuse vältel, näiteks dehüdraatorit, primer’it ja siis veel omakorda bonder’it, või happevaba primer’it ja bonder’it. Paraku ei pruugi geel küüneplaadile kinnituda, kui sinna on kantud mitmeid kinnitusvahendeid ja tulemuseks on hoopis lahti tulnud küüned.
METAKRÜÜLHAPE
lühendatult MAA, on orgaaniline ühend. See värvitu viskoosne vedelik on terava ebameeldiva lõhnaga karboksüülhape. Lahustub soojas vees ja seguneb enamiku orgaaniliste lahustitega.
Mida sa pead teadma?
Baasalusgeellakid sisaldavad SAMUTI metaakrüülhapet ehk paljuräägitud DI HEMA, 2- HEMA ja HEMA(Hydroxypropyl methacrylate), PEG-4 Dimethacrylate jne..
See tähendab, et iga (kvaliteetne) bränd on loonud OMA süsteemi:
primeris, bonderis on X kogus metaakrülaathapet ja baasalusgeellakis Y kogus metaakrülaati, mis annavad kokku 100% ehk ideaalse püsivuse.
Nüüd kasutades ühe brändi primerit ja teise brändi alusgeellakki võid sa luua olukorra, kus küüneplaadi PH-tase läheb paigast ära, sest need kaks toodet tekitavad liiga happelise olukorra. Vanasti ( kui oli veel ainult happeline primer) räägiti koolitusel nagu mantrat, primeriga ei tohi üle doseerida, muidu löövad küüned lahti. Tollel ajal ei olnud olemas geellakke.
Geellaki tehnoloogias mina isiklikult ei kasutakski ei primerit, ei bonderit, sest see (liiga) tugev kahepoolne teip rikub küüneplaati. Seda muidugi juhul, kui sa päriselt teed modelleeritud geellaki selliselt, et need ainult tugevdavad küüsi vs sa teed geellaki materjaliga geelküüsi. Viimasel juhul ei ole vahet. Shellacil näiteks ei olegi kunagi loodud primerit/bonderit süsteemi.
Lisaks teed sa omale karuteene kasutades erinevate brändide ehitusgeele üksteise otsas. Kui sa soovid katsetada teise brändi püsivust “raskel kliendil”, siis tuleks eelnev bränd täiesti maha võtta. Mõned brändid ei olegi(!) loodud kaua püsima, nad muutuvadki ajas rabedaks (visakvad tükke välja, otsad tulevad lahti, õhumullid), nende haakuvus küüneplaadi suhtes annab kiiresti alla.
On olemas ka (kvaliteetsed) ehitusgeelid, mis on loodud kestma 16 nädalat elastsena, mis ei tekita tüütuid õhumulle, aga seda sellisel juhul, kui sul on kvaliteetne, professionaalne lamp.
Olgu öeldud, et küüneplaat kasvab välja keskmiselt 16 nädalat ehk nagu näha siin on seos.
Kui sa paned kvaliteetse ehitusgeeli rabeda ehitusgeeli peale hoolduse käigus, siis sa võid tõdeda, et ikka küüned ei püsi.. aga sellisel juhul veab sind alt ikkagi see sama rabe ehitusgeel.
MIDA MEELES PIDADA?!
- kasuta baasi luues ühe ja sama brändi tooteid. Sama primer, sama alusgeellakk või sama ehitusgeel. Värvide puhul ei mängi see nii olulist rolli, kuigi pealislakk võiks ka olla sama bränd.
- kasuta “rasketel klientidel” happeta primerit või bonderit (mitte happega primerit) küüne vaba servas. Tekita sinna teadlikult kahepoolne teip ja kanna ehitusgeeli või alusgeellakki ka teadlikult üle vaba serva kahepoolse teibi peale. Selliselt toimides peaksid küüned saama püsima. Ka võid sarnast meetodit kasutada, kui sul tuleb võõras klient.