Ostukorvis ei ole tooteid.

Ostukorvis ei ole tooteid.

Üles

KAS SA OLED VIISAKAS ILUTEENINDAJA?

Iluteenindus on teenindus nagu iga teinegi ja kõigile meeldib kogeda viisakat, lugupidavat kohtlemist. Kui teenindaja suudab Sind panna tundma kui kuninganna/kuningas, siis see on eriline. Sellised kohad on tänapäeval haruldus ning suure tähega Teenindajaid kohtab ka harva, kuid siiski neid on ja see on äge! Mida siis teha? Antud postitus sobib tegelikult igasse valdkonda, oled Sa Iluteenindaja, administraator salongis või teenindaja mõnes muus valdkonnas.

Ma loon Sulle karakteri ja loon ka Sulle näiteid elust enesest. Ehk siis järgnev on väljamõeldis.

Mina olen Anna. Ma olen 20-ne aastane ja värskelt kodust väljakasvanud. Ma olen uje ning pigem suhtlen piiratud kogukonnas, olen alati perekeskne olnud. Iluteenuseid ei ole tarbinud, ema sõbranna on koduses keskkonnas juukseid kohendanud, värvinud ei ole neid kunagi ning üldiselt kosmeetikat kasutan pigem vähem kui rohkem. Meie peres on tulemas tähtis üritus ning otsustasin teha oma käed korda. Täna lähen esimest korda elus geellakkimise teenust saama küünesalongi. Mul ei ole õhkõrna aimdust, kuidas seal ollakse, mida seal tehakse, kes mind vastu võtab, mis mind seal ees üldse ootab. Kui saaks, võtaks ema kaasa, aga olgem ausad, ma olen juba 20. Tuleb hakkama saada…

Anna on arglikult sisenemas salongi…

Olengi salongis sees, välisukse juures.. ootan. Ei tea, kas keegi tuleb vastu või pean ma ise kuskile minema? Ma ei tea, ma parem ootan siin… 2 minutit hiljem…Vaatan telefonilt kella, äkki ei olegi minu aeg.. ma igaks juhuks ikka ootan. Issand, keegi tulebki.

Administraator: ” Tere! “

Anna: “Tere!”

Kohatu paus…

Administraator:” Kelle juurde te tulite”

Anna: ” Mul oli küüneaeg.” Kraban kiirelt telefoni, et otsida teenindaja nime, samal ajal administraator katkestab mu tegevust ning teatab monotoonselt: ” Ma vaatan ise, te võite istet võtta.” viibates käega diivani poole.

Pidasin endaga mõtetes arutelu: hmm.. kuhu ma võiks oma üleriided panna, tundub, et seal seinaääres on riidestange, aga samas seal puuduvad riidepuud…Vaatan eksinud pilguga ringi, kui üks töötajatest katkestab mu otsinguid ning hõikab valjuhäälselt üle saali: ” Üleriided käivad meil kappi!” näidates sõrmega kapi poole. Samal hetkel vaatasid minu poole hetkel salongis olnud kliendid kui ka teised töötajad..ma tundsin hetkeks piinlikust oma oskamatuse pärast. Tänasin vaikselt, asetasin mantli rippuma ning sättisin ennast administraatori poolt suunatud diivanile ootama. Istusin seal ootusärevuses ning vaatasin silmadega uudishimulikult ringi. Salong oli avar ning tundus, et seal on ka palju teenindajaid, sest töökohti oli hulgaliselt. Töötajad sagisid edasi-tagasi ringi, kes teenindas, kes lihtsalt toimetas. Rääkisid valjult oma peresuhetest, lastest ning naersid kõvahäälselt. Minu poole nad rohkem ei vaadanud. Huvitav, kas keegi nendest võiks olla minu tehnik? Ootasin edasi. Keegi tuli telefoniga valjuhäälselt suhtlema eessaali, tundub nagu vaidlus oleks.. vist lapsega, samal ajal telefoniga sõimeldes, koristas teenindaja lauda tolmust puhtaks. Ehk see ongi minu teenindaja ja ta valmistab lauda ette? Oi, ta on päris kuri. Hetkeks jäävad kõik inimesed teenindussaalis kohmetult vaikseks ning kuulavad telefonisõnelust pealt. Samal ajal olen mina diivanil oma deemonitega, mul palju küsimusi peas ringlemas, kas ma tulin õigel ajal? Kas minu teenindaja on ikka siin? Mis nüüd saab, kas üldse saab? On möödunud 10 minutit. Ka administraator on kadunud. Ma istun edasi, ootan. Kas peaks küsima? EI! Ma ei julge, ma ootan, küll keegi tuleb… Oo, keegi hõikas taamaalt mu nime. Jah, see sama teenindaja, kes koristas ennist lauda. Ta räägib veel telefoniga, kuid andis peaga viibates märku, et võin tulla.

ANNA TEINE KOGEMUS SALONGIS

Anna siseneb arglikult küünesalongi. Administraator juba ootab teda säraval näol.

Administraator: ” Tere! Teie olete ilmselt Anna?”

Anna positiivselt imestunud: “Tere! Jaa!

Administraator rõõmsalt vastu: Väga meeldiv, tulge edasi, ma näitan teile, kuhu te saate oma üleriided panna!” Juhatab mind kapi juurde. “Siia võite oma mantli riputada. Seniks, kui te ennast lahti rõivastute, kas ma saan pakkuda teile kohvi, vett? Teed?

Anna imestunult: ” Jah, tegelikult vett sooviks küll!”

Administraator: “Väga meeldiv, te võite veel seniks istet võtta diivanile!” viibates käega sohva poole. “Mina toon teile vee ning uurin teenindaja Maire käest, mis saab olema teie ooteaeg. Olen kohe tagasi, seniks tundke ennast mugavalt, vaadake ajakirju või valige juba endale sobiv värvitoon küünelakkide seast.”

Wow, ma mõtlesin. Nii mõnus, kuidagi nii kerge olemine. Ma tundsin, kuidas mul tekkis kerge muie näole, ma tundsin ennast hästi. Ma tundsin ennast oodatuna.

Istusin ning vaatasin silmadega uudishimulikult salongis ringi. Kõik töötasid vaikselt, mõnus muusika käis. Kõik oli rahulik, äärmiselt meeldiv atmosfäär. Administraator tuli, veeklaas käes ning teatas: ” Mairel läheb veel 5 minutit aega, ta teeb veel mõned ettevalmistused ning on kohe teiega. Te võite aga seniks ennast hästi tunda ja rahulikult lehti sirvida. Ma olen siin samas laua juures, kui on mõni küsimus. Ahjaa.. kui soovite tualetti külastada, siis see on koridori lõpus.”

Kusjuures, hea tähelepanek. Oleks vist tõesti targem tualetis käis ennem küünehoolitsust, mõtlesin endamisi.

Anna: ” Suurepärane, kasutangi tualeti võimalust.”

Administraator noogutas rõõmsameelselt ning tagasi jõudes ootas Maire diivani juures.

Maire: Tere, mina olen Maire! Meeldiv tutvuda, mina olen Teie küünetehnik! Tulge minuga, juhatan Teid lauani.

Läksin kergel meelel, kergel sammul teenindajaga kaasa, tundes ennast rahulikult ja ma tundsin, kuidas minu eest on hoolitsetud.

Mõnus.

Jätkub…..

ILUTEENINDAJA.

Kuidas tundub? Milline on mõnus kogemus? Milline on viisakas kogemus? Millisesse salongi ta läheks kindlasti tagasi, kui ta oleks võrdlusmoment? Millises salongis ta tunneb ennast oodatuna?

Me eeldame, et inimesed on julged, teevad ise ja teavad ise. Me eeldame, et inimene tahab tualetti, siis ta läheb tualetti.

Eeldamine on juba olukorra nurjumine.

  • Tervita klienti- ole valmis uue kliendi tulekuks, et Sul on võimalus “külaline” viisakalt vastu võtta.
  • Tutvusta ennast, kui on võõras inimene.
  • Näita, kuhu ta saab oma üleriided panna, Sa teeks ka seda ju kodus oma külalisele.
  • Suuna ta ootetoolile või siis juba laua juurde.
  • Uuri, kas ta soovib midagi juua. Suure tõenäosusega soovib, aga ta ei julge/ ei taha pahandada/ ei taha Sinu aega kulutada.
  • Ootetoolile suunates, ütle talle ajaliselt, kaua ta ootama peab Sind. Kellelegi ei meeldi teadmatus.
  • Paku talle võimalust tualetis enne käia- tõsiselt, mõni ei julge/ei taha pahandada/ kannatab ära.
  • Pane telefon hääletuks, vii töökoha juurest ära. Ole kliendi jaoks (energeetiliselt) kohal.
  • Sinule ja Su kliendil võib olla põnev isikliku elu arutelu, aga usu, teised ümberringi ei viitsi seda kuulata, kuidas Su laps lasteaias käib ja mees ei liiguta lillegi.

Lugu jätkub.

Kristel

Reset Password