
Aasta võis olla 2007- kronsaaeg. Olin küünetehniku
ametit pidanud selleks hetkeks juba 3 aastat ehk siis “kõige targem”.


Tollel ajal olid juba kenasti olemas elektriviilid ehk maakeeli puurid. Mul oli ka Promedi käepide, seda “kolakat” laual ei olnud. Käepidemelt sai kiiruseid sättida. Isiklikult pööretest polnud kuulnudki. Puuriotsikutest ei teadnud mitte muhvigi.. Reaalselt! Mitte midagi. Karedused? Mis materjalist? Kaua kestavad? Mitte midagi- 0.
Puusalt valisid sellise otsiku, mis tundus parim selles hetkes. Materjali eemaldati manuaalselt viiliga (80 grit
). Ei mäleta, et tollel hetkel oleks elektriviili geeli eemalduseks kasutanud. Ainult küünevall.


Ühesõnaga, tuli klient
. Mina, oma suurepärase 3-aastase staažiga- “küünemaailma võll”, võtsin aga oma käpide, ilmselt panin pöörded põhja- enam ei mäleta. Otsikutest kasutasin mingit valget suht-koht teravate äärtega silindrit (tänaste teadmistega ütlen, et see oli valge kivist otsik).

Ja mis juhtus?






See haav ei tulnud kohe ilmsiks, alles paar nädalat hiljem. Jah! See haav läks mädanema. Piinlik või mis?






P.S. Pildid on võetud internetist.