MIS SIIS SAAB, KUI MA MAKSUAMETILE VAHELE JÄÄN?!? Vastab Maksuamet

1. Mis juhtub Ilutegijaga, kes jääb vahele „mustalt töötamisega”?

Meie esmane eesmärk on isikute maksuasjad korda saada nõustamise raames – leiame, et kui isik mõistab maksude tasumise vajalikkust-kohustust ning parandab seejärel oma maksukäitumist, on see pikemas perspektiivis efektiivsem maksude kogumise viis. Seega, kui iluteenindaja jääb vahele mustalt töötamisega, siis selgitame talle, miks tuleb oma töötasu ära deklareerida ja kuidas seda teha. Kui aga isikud keelduvad koostööst ning ei ole nõus vabatahtlikult oma tulusid deklareerima, siis alustame maksumenetlust ja määrame menetluse lõppedes maksud ise. 

Ümbrikupalga teadlikul vastuvõtmisel tekkinud maksukohustuse eest vastutavad nii tööandja kui ka töötaja ning ümbrikupalga saamine ei vabasta töötajat tulumaksu tasumisest. Seega võib juhtuda, et kui töötaja on teadlikult nõustunud ümbrikupalgaga, tuleb tal tagantjärgi maksta saadud tulult ka tulumaks.

Tagantjärgi määratud maksudelt tuleb tasuda ka intressi (0,06% päevas, mis on üsna arvestatav summa, 12 kuu peale suureneb maksukohustus u 20%). Intresside maksmisest lähemalt:https://www.emta.ee/et/eraklient/maksude-ja-nouete-tasumine-volad/intresside-tasumine

Lisaks võib maksuhaldur määrata rahatrahvi. 

Seetõttu soovitame maksuasjad kogu aeg jooksvalt korras hoida, et vältida arvestatavaid lisakulusid ja sanktsioone.

2. Mis juhtub Ilutegijaga, kes küll on ettevõtjana hingekirjas, paberimajandus nö “pannakse klappima”, aga ühel hetkel tuleb välja, et teenuseid on osutatud, aga makse pole makstud?

Sama vastus, mis küsimusele nr 1. Selgitame isikule, mis osas ei ühti dokumendid ja toimunud tehingud ning palume maksud deklareerida ja tasuda. Kui isik keeldub koostööd tegemast, siis alustame maksumenetlust. Tagantjärgi määratud maksudega kaasnevad intressid ja võimalik rahatrahv.

3. Millistel hetkedel Maksuameti silm peale jääb? Kas üldse?

Nii füüsiliste isikute kui ka ettevõtjate maksuriskide hindamisel lähtume oma riskianalüüsist. Silm võib peale jääda näiteks iluteenindaja poolt deklareeritud andmetele, mis on üks oluline koht, mille pinnalt otsustame, kas peame vajalikuks isikutega ühendust võtta. Kui näiteks juriidilise isiku töötajad, kes on nt iluteenindajad, töötavad täiskoormusega ja saavad miinimum- või selle lähedast palka, kuid samas on sektoris iluteenindajate keskmine palk tunduvalt kõrgem, siis võtame juriidilise isikuga ühendust. Kui näiteks füüsiline isik ei oma töökohta ja ei ole tulu deklareerinud, kuid samas omab vara, teeb muid kulutusi, siis uurime, millistest vahenditest isik oma igapäevaseid kulusid teeb.

Heaks infoallikaks on ka  sotsiaalmeedia ja muud kanalid, kus iluteenuseid reklaamitakse. Samuti võib info maksude mittemaksmise kohta jõuda meieni vihjete kaudu.

Alates eelmise aasta suvest saab iga ettevõtte juht e-MTAs vaadata teenusest “Maksukäitumise hinnangud” järele, millisena tema ettevõte MTA jaoks paistab ning kas MTA hinnangul on tema esitatud andmetes puudujääke. Teenuses antakse puuduste parandamiseks ka konkreetsed juhtnöörid. Ettevõte, kes on hinnangutes „roheline”, võib arvestada, et MTA poolsed pöördumised tema poole on minimaalsed. Pikemalt saab lugeda siit: https://www.emta.ee/et/maksukaitumise-hinnangud  

4.Kas klientide teadvustamine võiks asja parandada? Näiteks: rõhuda teenust tarbivale kliendile, et eelistada kaardimaksevõimalust või küsida teenuse eest arvet.

Kui teenuse osutaja jaoks on selge, miks on vaja makse maksta ning kuidas seda korrektselt teha, aitaks see kindlasti kaasa nende maksukuulekuse ja ausa konkurentsi paranemisele. Kui klient soovib ettevõtluskeskkonna võrdsustamisele kaasa aidata ja kasutada vaid ausate teenusepakkujate teenuseid, siis kaardimakse eelistamine ning arve küsimine aitaks sellele kindlasti kaasa.

Iluteenindaja ise võiks samuti eelistada kaardimakset ja osutatud teenuste üle arvet pidada – see lihtsustab raamatupidamist, aitab paremini aru saada tegelikest kuludest ja tuludest ning analüüsida oma tegevust.

Kliendid võiksid tähelepanu pöörata sellele, kas teenusepakkuja töötab salongis või oma kodus ning kas iluteenindaja on läbinud vajalikud koolitused, end ettevõtjaks registreerinud ning täidab muid tööks vajalikke kohustusi. Vastutustundlik iluteenindaja tagab teadlikule kliendile suurema turvatunde.

5. Kas iga Iluteenindaja peaks väljastama ka pärast teenuseosutamist arve kliendile nii nagu mujal teeninduses?

Kui klient soovib, siis tuleb osutatud teenuse eest esitada arve/tšekk.

6. Mis juhtub salongiomanikuga, kes rendib pinda “mustalt” töötavale Ilutegijale? Kas see on karistatav?

Oleneb olukorrast. Kui selgub, et salongis on töö korraldatud nii, et tegemist ei ole lihtsalt rendisuhtega, vaid salongipidaja on tegelikult võtnud iluteenindaja tööle kokkuleppel, et iluteenindaja teenib oma töötasu maksudest kõrvale hoides või „rendileandja” maksab talle ise „mustalt” töötasu, siis võib vastutusele võtta nii iluteenindajat kui salongipidajat. Kui salongiomanik saab rendi eest tasu „mustalt”, võib ka sellele järgneda maksumenetlus ja maksud koos intressidega tuleb tagantjärgi ära maksta.

7. Kas tööleping võiks olla uus tulevikumuusika, uus normaalsus?

Tööleping või muu töölepinguline suhe on ja peabki olema normaalsus. Isikute enda huvi võiks olla, et nende maksuasjad on korras ning töötasult on kõik tööjõumaksud makstud. Töötasult makstakse muuhulgas näiteks sotsiaalmaks, mis tagab sotsiaalse kindlustatuse, näiteks tasuta arstiabi, lapsehoolduspuhkusele jäädes sõltub vanemahüvitise suurus deklareeritud töötasust.

Koroonaviirusest tingitud piirangute aeg näitas, et ametlikult töötamise korral ei jäta riik inimesi hätta – hüvitisi said need tööandjad ja töötajad, kellele oli ametlikult töötasu makstud.

Iluteenindajate jaoks, kes soovivad tegutseda ettevõtjatena, võiks sobida mugav ettevõtluskonto teenus, kus maksude tasumine toimub automaatselt.

Kui soovid töötada läbipaistvas küünesalongis, siis võta ühendust Salon-Kauplusega.

Vastuste autor on Maksu- ja Tolliameti maksuauditi üksuse juht Merle Siibak.

Suur tänu talle.