Teate seda tunnet, kui Sulle helistab või kirjutab klient, et ta ei ole Sinu teenusega rahul: “Tühista aeg, tagasi ma ei tule!? 
Mõnikord küsitakse teenuse rahagi tagasi.
Sa mõtled, et fu*k it! Ma panen ameti maha! Ma ei oska, ma ei saa, ma ei taha. Jätke mind rahule. 
Tea seda!
See on igapäevane normaalsus, ma saan küünetehnikutelt vastava sisulisi kirju iga kuu, mõnikord tiheminigi. Nad kõik küsivad ühest suust: ”Mida ma teen sellises olukorras?”
Fakt on see! Õigustama ennast pole mõtet hakata. Stiilis, toode oli halb või lamp oli halb.. Neid ei huvita! Lihtsalt ei huvita! Kui on vaja draamat, siis ükskõik, mis Sa siin ka ütled, kasutatakse Sinu vastu!
Mis siis teha? 
Valge lipp välja ja maksa heaga raha tagasi, kogu täiega. Reaalselt. Siis hoia sõrmed nii ristis kui ristis, et ta enam kunagi ei tuleks. Päriselt. Siin ei ole midagi muud teha.
Mõtle seda niipidi, et Sa maksad hoopis sõjakale inimesele selle eest, et Sa ei peaks tegelema selliste asjadega. Nad tahavad Sulle ärapanna ja panevadki. Sul ongi halb. 
Ruttu valge lipp üles! Raha tagasi, olles ise sealjuures rahulik.
On toredaid kliente, kes arutavad asja. Miskit ei meeldi meie töös, annavad rahulikult/sõbralikult teada, siis on Sinu kohustus, kas kõrvad laiali kuulata ja arvesse võtta- lahendust vaadata/otsida.
Või teine variant, olla ise maksimaalselt sõjakas teenindaja ja öelda kliendile: “Puhka jalga! Mina olen tehnik ja mina tean- mina teen!”
Sellisel juhul on kliendil valik, kas ta soovib Su juures olla või mitte.
Kristel
