Kodune geellakkimine on hetkel muutunud teemaks, paljud on leidnud, et see pole mitte ainult rahakotisõbralikum, vaid ka lõbus viis oma küüsi kauniks teha. Aga nagu iga moeröögatus, tuleb ka sellega teatud riskid kaasa.
Sageli kuulen, näen foorumites, kuidas küüneentusiastid leiavad endale Temust või Sheinist taskukohaseid geellakkimise komplekte ja asuvad kohe katsetama. Tundub ju samas ka loogiline, kui hind on hea, siis miks ka mitte, eks? Aga siin peitub konks: odav ei tähenda alati ohutut.
ALLERGILISED REAKTSIOONID – REAALNE OHT
Allergiad! Ma tean, ma olen ebapopulaarne, sest justkui tundub, et kõik geellakid on ju enam-vähem sarnase väärtusega, lihtsalt mõned on ajuvabalt soodsamad.
Sõbrad, allergia ei hüüa tulles! See on tõsisem teema, kui paljud arvavad või suisa tahavad omale tunnistada. Olen oma küünetehniku praktikas kohanud inimesi, kes ei saa enam kunagi kunstküüsi kanda, sest allergia lõi nii tugevalt välja. Ainus variant neile ongi tavaline küünelakk. See on päris asi. Mõnel juhul annab mõnekuuline paus võimaluse uuesti kunstmaterjali kasutada, kuid siis juba äärmise teadlikkusega ja ainult kvaliteetsete brändide toodetega.
Miks see juhtub?
Geellakid sisaldavad aineid, mis võivad põhjustada nahaärritust ja allergilisi reaktsioone. Odavama otsa tooted on eriti suureks riskiks, kuna nende koostis võib sisaldada agressiivsemaid kemikaale. Olen kuulnud, kuidas üks Ameerika tuntud keemik, kes töötab igapäevaselt küüntega seonduva brändi juures. Ta on selgitanud, et teatud koostisosad geellaki tehnoloogias võivad olla nii kurjad, et pärast kokkupuudet ei saa inimene enam kunagi kunstmaterjale kasutada. See on tõsine asi, mida ei tasu kergekäeliselt võtta!
KÜÜNEPLAADI KAHJUSTUSED – VALUS ÕPPETUND
Lõviosa turul olevatest geellakkidest ei leotu selliselt nagu kirjade järgi lubatud, ei kange atsetooniga kui ka spetsiaalse leotusvahendiga. Enamasti haaratakse siis paberviili järgi ja üritatakse toode kuidagimoodi maha viilida.
Siin tekib tõsine probleem, sest geellaki viiliga mahavõtmine on üsna selline trikiga koht- ka vilunud küünetehniku jaoks. Geellaki eemaldamine ohutult viiliga on väga keeruline toiming, sellega ei tule igakord ka toime küünetehnikud, rääkimata isetegijad, kellel puudub vastav väljaõpe.
Kui viilid liiga innukalt, võib küüneplaat muutuda õhukeseks, valulikuks ja isegi punetavaks. Ja mis veel hullem – kahjustatud küüneplaadile uuesti odavat keemiat kandes võib tekkida küüneplaadi põletus. See näeb kole välja ja paraneb kohutavalt aeglaselt.
KUIDAS TEHA ASJU OHUTUMALT?
Need samad probleemkohad ei ole võõrad ka professionaalsete küünetehnikute klientidele. Soovituslik oleks enne esmast küünetehniku külastust, uurida ta käest, millist brändi viimane kasutab( tee ise kodutööd ja veendu, et bränd on turvaline). Ka küünemeistrid langevad ahvatluste lõksu ja soetavad omale soodsama otsa tooteid kui ka tehnikat. Jah, professionaalses maailmas võiks ideealis olla kõik tarbitav kvaliteetne ja tunnustatud, aga paraku ahvatlused on ahvatlused.
Küünetehnik, kui sa seda postitust loed ja oled kogenud ülalkirjutatud murekohti kogenud oma töös, siis ma väga soovitan oma tooted kriitiliselt üle vaadata ja lisaks julgen ka soovitada oma koolitust OHUTU KOMBINEERITUD MANIKÜÜR
Kui oled kodune geellakkija, siis tõesti investeeri kvaliteetsetesse toodetesse ja võimalusel osale mõnel vastaval koolitusel. Teadmised ja õiged vahendid teevad kogu protsessi mitte ainult ohutumaks, vaid ka nauditavamaks.
Ole teadlik, hoia oma küüned terved ja tee tarku valikuid!
Autor
Kristel Laansoo küünetehnik al. 2004